Lõpp hea, kõik hea.
Nii nagu sai läbi minu vahetusaasta, lõppeb siin kohal ka minu blogi kirjutamine. Ehk siis siit tuleb mu kõige viimane postitus.
Kolmapäeval jõudsime 11 ajal Läti-Eesti piiri lähedale ühte Läti randa. Kohale oldi tulnud siis eestlased(ei saa mainimata jätta, et oma vahetusaastal käsiid nad just nimelt Šveitsis) Jaanika, Laura ja Roland, kes tõid meile Selveri kartulisalatit(mis maitses sama halvasti kui ka varem), maasikaid ja kohukesi. Passisime enamus ajast(3h u) Iiri, Erika, Mari, Mann,Sander(vahete-vahel)-ga. Viie aegu jõudsime Pärnusse ja kui me seal kuskil kaubahoovis maha tulime, siis muidugi ei saa ma mainimata jätta meie Erikat ,kes suure häälega nutma puhkes ja rääkis läbi nutu sellest, kui kole Eesti on ja siis ülejäänu on see, millest mina täpselt aru ei saanudki (Manni versioon: “VAAAATA KUI KOLEEEE ON EESTI vaata mis POED siin on – õli- ja rehvivahetus, SAKSA JALATSID, ou mai gaaaaaaaaaaad”).
Kõige pealt arvasin, et mu vanemad on mu hüljanud, aga lõpuks ilmusid nad ikka kohale. Mingit erilist tunnet mul küll polnud, sest polnud ju kaua aega mööda sellest, kui ma Eestis käisin. Ütlesin inimestele tsau ja siis läksime vanematega Postipoissi sööma. Imelik oli öelda eesti keeles nt terviseks (pr.k santé), see kõlas nii koledalt. ja siis aitäh ja head isu.. Tartusse jõudes ei teadnud ma üldse mis mind ees ootab, kuna me olime vahepeal jõudnud vahetada elukohta, tähendab me tegime seda samal päeval kui ma Eestisse jõudsin. Remont oli üldjoontes tehtud seest, aga see oli ka kõik. Mu toas polnud isegi tuld, rääkimata veel voodist( aga paar päeva tagasi ma ta sain yess).. Ja üldse oli väga bizarre ja kodu tunnet küll polnud.
Sama oli mõned päevad tagasi.. Sattusin kohemata kokku Mariaga (kes oli Prantsusmaal vahetusõpilane).. See on täiesti omaette tunne. Need on inimesed, kes saavad nii hästi aru kõigest sellest, mida mina üle elan, sest nad ise teevad täpselt seda sama. OEH, aga muidu on mul üks hea uudis ka.. LIVIO TULEB EESTISSE YUHUUU
YES 09
Üritus, mis pidi üli mega lahe olema. Mul on kahju, võib-olla oli asi minus, aga ma ei leidnud selles mitte midagi erilist ja pigem pidasin seda täiesti mõttetuks. Paratamatult oli mõte Šveitsi peal..
Reede hommikul kell 7 jõudsime siis Berliini öörongiga. Edasi läksime bussi peale ja kohale jõudsime umbes poole 9 ajal. Sõime hommikust, hiljem lõunat ja passisime täiesti niisama. Kolme aegu saime tubadesse. Käisime õhtust sööma ja mingi aeg läksime õhtu avamisele. Hiljem tsillisime Yes Cafe’s ja siis magama.
Järgmisel päeval oli äratus 8.20. Käisime hommikust söömas ja siis algas Plenary Session, mõttetu. Peale seda hakkasid workshopid. Esimene oli Leaving Home Session. Kuna meie grupiliider oli Ramon, siis oli väga tsill. Ehk siis oma suud ma üldsiselt lahti ei teinud. Järgnes lõunasöök. Siesta. Ja peale seda oli On blogs and freedom of expression. Mida erilist ja uut ma sealt ei õppinud, aga vähemalt nalja sai eesti omadega. Muide siin kohal pean mainima, et tundub, et siin ongi ainult eestlased(neid on umbes 60ne ringis haha). 6 aegu oli õhtusöök. Muide söögid pole siin sugugi head. Toit ise enesest on söödav, aga midagi rohkemat küll mitte. Pluss iga päev sööme me põhimõtteliselt sama toitu.
Õhtul olime veidi aega Yes Cafe’s.
Pühapäeva hommikul lasime sujuvalt hommikusöögi ja P S-i üle. Ehk siis saime magada ilusti poole 10neni. Peale seda algas Express yourself. Läbi teatri arutasime erinevaid sotsiaal probleeme erinevate rahvuste, kultuuride.. vahel.. Ja siis workshop „Homosexuality“. Hästi huvitav oli ja sain palju uusi asju teada. Õhtusöök. Yes Cafe. Voodi.
Esmaspäeval ehk siis viimasel päeval algas hommikul Yes Parlament, kus kõik PIDID kohal olema. Arutletav küsimus oli, et kas sõnavabadust peaks piirama või ei. Oli väga erinevaid arvamusi.. Vastuse küsimusele pidime leidma eelnevate workshopides võtetud informatsioonide abil. Aga pooltel workshopidel polnud mingit pistmist antud küsimusega.. Bref..
Lõunasöök. Seekord oioi(kas usutegi), makaronid. Siesta. Ja peale seda Going home session. Mängisime mingeid haigeid mänge ja jutt ei olnud ka ju eriti mõtekas..
Pakkimine. Õhtusöök. Closing Ceremony ja siis final party. Nagu ka teistel päevadel, siis erilist peotuju mul küll polnud. Läksime Manniga peale 12 meie tuppa. Rääkisime elust ja läksime magama.
Teisipäeva hommikul oli äratus kell 04.50. Pidime oma kohvrid bussi viima. Startisime mõned minutid peale kuut.
Hetkel istume bussis ja sõita on jäänud veel veidi vähem kui kakskümmend neli tundi, tüütu!
Meid ümbritsevad haisvad leedulased, magada on võimatu ja aeg-ajalt on meil siin täielik saun.
+
Lisan siia Ann-Margiti „isa“ aka Sandri kirjutatud väikese lõigu.
Reede. Nummi.
Jõudsime just Saksamaale . Siin on nii kuradi ilus. Kõik need puud , põõsad, priskemad naised ja nende liibuvates nahkpükstes mehed.
Heietasin arvatavasti esimest korda elus mõtisklusi oma valitud vahetusriigi sobivusest mulle.
Laupäeval Nägin esimest korda Berliner Pilsnerit. Ausaltöeldes silmi köitev ja jalguniitev.
Üksik detailide saate lugeda Birgit’i blogist ehk siis http://www.sheisonly18.blogspot.com/
Adieu, Šveits!
Ma olen juba peaaegu, et 2 nädalat olnud Eestis, aga kuna mul polnud alguses wifit uues kodus ja mu blogi oli kirjutatud mu enda arvutisse, siis ei saanud (või pigem ei viitsinud) ma blogi postitamisega enne tegeleda.
Šveitsis olen veel sellel ajal.
Kuna neljapäeval polnud kooli, otsustasin enda lahkumispeo(koos kõikide tuttavate/sõpradega) korraldada Enney’s, ühes väikses mägimajakeses. Kuna koht oli iseenesest täiesti perdu, siis kohale kõik ei tulnud. Aga 60 inimese kandis oli meid siiski. Eestlased ja Carl olid ka muidugi kohal.Veetsin väga hea õhtu! Ainult hommikune koristamine ei olnud väga meeldiv(eriti kui inimesed ei leia wc-d ülesse ja haisvad väljaheited asetsevad maja kõrval).
Reede õhtul olid meie poole kutsutud külalised, kes elavad meist 4 maja kaugusel. Tegemist on ühe väga toreda perekonnaga. Hostema oli vaaritanud palju, palju head süüa ja üleüldiselt võib õhtu väga õnnestunuks lugeda.
Laupäeva hommikul kell 9 oli äratus. Plaan oli minna perega mägedesse, süüa lõunasöök seal ja siis veidi matkata veel. Kohale jõudes pidime õnneks ainult tund aega mäest üles kõndime, easy! Ja lõunaks sõin mina les macaronis du chalet, mis kujutas siis endast makarone koos singi, porrulaugu, sibula ja double creme’iga(sibulat oli liiga palju, aga muidu oli maitsev). Magustoiduks sõime des meringues avec la double creme’iga(beseekook koos kreemiga). Aasta alguses ei suutnud ma ÜLDSE süüa seda kreemi, sest see on vist kõige hullem kaloripomm üldse, mida leida võib ja juba sellele mõeldes, tundus selle maitse kohutav. Aga kaks/kolm viimast korda, armastan ma seda magustoitu!!
Õhtul toimus üllatuspidu Maxime’i(üks tuttav) sünnipäeva auks naabripoisi juures. Kuna mul seal väga huvitav ei olnud, sest seltskonnas olin ma ainuke tüdruk.. mitte, et ma sellega harjunud poleks, aga seekord ei tundud ma neist ¾, ja ma eelistasin veeta selle aja koos Livioga..
Oma viimase nädalavahetuse reedel olin kutsutud L-i vanemate poole õhtust sööma ja hiljem olime kutsutud ühe tüdruku Appoline’i sünnipäevale. Kuna vihma sadas ja A ei elanud Bulle’is, siis ta saatis oma venna järgi, ehk siis me ei jäänud L-i juurde kauaks.
Sünnipäev oli hästi rahulik ja mõnus. Sõime pannkooke ja pärast mägisime klaverit, kitarri ja laulsime. Armas.
Laupäeva õhtul käisin viimast korda oma kõikide parimate sõpradega Tonno’s. Jätsin 8 inimesega hüvasti ja kurb oli.
Pühapäeval käisin hostisa, hostvenna ja hostõega Fribourgis suurel muusikafestivalil, mis toimub igal aastal esimesel suvepäeval. Esines palju erinevaid artiste ja muusikastiilid olid täiesti seinast seina. Meie käisime kuulamas tšello-viiuli duot koos solistiga, kes laulis. Ja hiljem kuulasime kahte erinevat rockbändi. Nägin ka rootsipoissi Carl’i. Parklasse autot otsima minnes jäime muidugi paduka kätte, mõnuuus!
Viimane koolinädal oli väga emotsioonide rohke.
Teisipäeval korraldasid hispaania keele klassi tüdrukud mulle üllatuse, minu lahkumise puhul. Nii armas oli, et võttis kohe pisarad silma.
Kolmapäeval ehk siis minu viimasel ametlikult koolipäeval, olid mu klassiõed ostnud mulle väikse kingituse ja kaks klassiõde puhkesid lausa nutma.
Kolmapäeva õhtul oli meil õhtusöök koos hostema vanemate, tema venna pere, Maxime’i(mu hostvenna) tüdruku ja Livioga. Õhtusöögiks oli nö Eesti vs Šveits.. Meil olid kodus alles veel kilud ja hernesupp, mis ma u. kuu aega tagasi kaasa olin toonud. Ehk siis menüü koosnes kokkuvõtteks kiluvõileibadest, hernesupist, küüslaugu võileibadest ja siis la soupe du chalet(tehtud samal põhimõttel nagu les macaronis du chalet), les croissants avec du jambon et poisson.
Järsku hüppas hostema välja kingitustega.. Ja muidugi kõik teised ka. Loomulikult olin ma nii liigutatud, et hakkasin nutma. Parimaks kingituseks pean muidugi albumit koos terve aasta jooksul tehtud piltidega.
Neljapäeval käisin kahes esimes tunnis ja peale recrée’d jäin veel koos oma osade lemmik inimestega kooli ette istuma. Kinkisid mulle pildiraami, mis koosnes väikestest pildiraamidest omakorda, kus peal oli kõikide mu parimate pildid.Hüvastijätt oli muidugi kurb ja rohkem ma sellest rääkida ei tahakski.
<3
Koju jõudes sõin lõunat ja pakkisin veel oma asju. Kokkuvõttes on mul siis üks mega suur kohver(30-40 kg kandis), lumelaua kott koos kõikide mu jalanõudega, suurem sprodikott, seljakott ja käekott, ja kõik asju pungil täis..
2 ajal käisin veel Brice’iga kohvikus. Poisil olid pisarad silmad, nii kahju oli. Üks peamisi inimesi, keda ma Šveitsist jään väga igatsema.
5 aegu jõudis Livio meie juurde ja läksime Fribourg’i lähistele mu hostvenda Antoine’i otsima ja siis alustasime sõitu Baseli poole.
Kohale jõudes käisime veel söömas ja siis läksime rongijääma. Kohal olid YFU õpilased Euroopast, kes olid vahetusaastal Šveitsis.
Esimese kümne minuti jooksul suutusin ma juba nutma hakata. Hiljem (pool tundi enne rongi i guess) hakkas mu hostema nutma, öeldes mulle et ta armastab mind väga ja et ma olen ta vanem tütar. Muidugi ei suutnud ma oma pisaraid tagasi hoida ja puhkesin jälle nutma.
Kui aeg oli seal maal, et hakata rongi peale minema, siis ma ei saanud ikka veel täpselt aru, et kas ma tõesti lähengi. Ja mingi hetk kui öeldi, et rong väljub 3 minuti pärast ja ma pidin hakkama hüvasti jätma, siis ma murdusin täielikult. Ma isegi ei oska seda tunnet seletada. See oli valu, mida ma tundsin tol hetkel. Mõte, et ma ei tea kuna ma näen neid ühes väikses mägimajakeses. Kuna koht oli iseenesest täiesti perdu, siis kohale kõik ei tulnud. Aga 60 inimese kandis oli meid siiski. Eestlased ja Carl olid ka muidugi kohal.Veetsin väga hea õhtu! Ainult hommikune koristamine ei olnud väga meeldiv(eriti kui inimesed ei leia wc-d ülesse ja haisvad väljaheited asetsevad maja kõrval)inimesi uuesti(tegelikult kui kõik hästi läheb, siis aastavahetusel ikka ma loodan)..
Õnneks olid mul rongis olemas Ann-Margit ja Birgit, kelle õlal nutta.
pealkirjata
Suutsin endale viimaks asenduslaadija leida(aga mitte kauaks).. ehk siis nüüd on raske uut vabandust leida, et blogi kirjutamisest hoiduda..
Kuna minu viimasest postitusest on üpriski palju aega möödas ja kuna ma mingeid märkmeid ei tee oma tegemiste kohta, siis üsna kindla tõenäosusega ei saa mu tegemisi ajalisse järjekorda panna..
Kõige varasem sündumus, mis mul meelde tuleb on Pascali ja Fabiani lahkumine.. Teisipäeval peale kooli läksime kõik välja ja jätsime nö hüvasti.. Kurb oli!
Samast koolinädalast nii palju, et nädala keskel käis meil üks onuke Araabiamaadest muinasjutte jutustamas, nimelt 1000 ja 1 ööd. Väga huvitav oli ja uus positiivne elamus..
Ja reedel oli klassipildi tegemine.. keegi riietusest nagu midagi ei maininud ja ega mul ei olnud meeles küsidagi, sest olles näinud näiteks hostvenna vanu klassipilte tundus kõik nii nagu meil tehakse Eestis.. aga väike erinevus on naljapildiga.. poolel klassil ilmusid kuskilt välja mingid totrad mütsid ja paar tüdrukut toppisid endale väikseid paberilipikuid nöole nö “habemeks”.. naljakas.
Laupäeval olin terve päeva L-i juures, vaatasime filme ja sõime kohutavates kogustes .. õhtul läksime Tonnosse, et pidada Brice’i, Livio ja Marco sünnipäeva lähimate sõprade ringis..
Pühapäeval ärkasime Coline’i ja Antoine’iga hommikul varem üles, et valmistada hommikusöök(koos ilusate lillede, kaardi ja väikse kingitusega) ja viia see otsejoones hostema voodisse(väikse lisamärkusena: Šveitsi lapsed teevad ainult oma emadele kingitused ja lausuvad sõnad” head emadepäeva” oma emadele.. ja siis veel unustasin eelmises blogis rääkida ühest vanast traditsioonist.. 1.mai on algkooliõpilastele vaba päev, nad käivad terve päeva uste taga laulmas, et nö koguda raha emadepäeva kingituseks) Peale lõunat läksime hostisa vanemate juurde sööma koos hostema vanematega.. Hästi tore oli, aga enda ema oli puudu sellel tähtsal päeval, mis tegi siiski veidi meele nukraks..
Järgnev koolinädal oli KT-de rohke ja täielik surm. Ja kolmapäevane kurb uudis Eestist, muutis selle nädala veelgi vähem talutavamaks. Aga siiski olin ma rõõmus, et saan korra Eestis käia ja oma pere näha. Laupäeva hommikul kell 7h20 võtsin siis rongi, et sõita Genfi lennujaama, vahetasin korra lennukit ja kella 7me paiku eesti ajajärgi olingi juba kohal. Naer ja nutt tulid ühel ajal. Ja kui ma veel lapsi nägin… Ühe aegselt oli mul nii kodune tunne ja samas oli nii imelik. Üldse ei jõudnud kohale, et kuidas on see võimalik, et ma Eestis olen!? Koju jõudes oli vanaema muidugi vaaritanud sada erinevat toitu ja hoolimata hilisest kellaajast ei suutnud ma EI öelda..
Nende Eestis oldud päevade jooksul tundsin ma ennast nii hästi, see oli minu armas päris kodu..ja mingil hetkel vb mõtlesingi, et miks üldse tagasi minna, aga ma igatsesin siiski Šveitsi taga.. Need on kaks täiesti erinevat elu, aga ma teeks kõik, et ma saaksin elada neid kahte korraga.. Kahjuks aga nii ei ole ja ühe neist pean ma jätma.. juba kuu pärast.. aga ma ei kurvasta väga, sest tegelikult kõik tähtis jääb mulle siit alles- minu “teine” perekond.. sõbrad, kes tõeliselt hoolivad.. ja parimad mälestused..
Teisipäeval käisime emmega poes, ostime vähemalt 15 kilo kandis sööki/juua ja peale 2h hakkasime Tallinna poole sõitma.. Šveitsi jõudsin umbes 22h šveitsi aja järgi, mis oli vaevaline( lennuk väljus 15 minuti hiljem ehk siis mul oli 20 minuti ringis aega Frankfurdis lennuki vahetamiseks, nii et Genfi lennukile jõudes oli mu kops küll koos+ema koos oma oma kahe lapsega(eestlased), kes virisesid terve tee)ja siis veel YFU inimene, kelle juures pidin ma öö veetma(kuna rongid ei käinud nii hilja õhtul enam Genfist Bulle’i) jäi poole tunni jagu hiljaks ja kuna ma ei teadnud milline ta täpselt on ja tema ei teadnud milline mina olen(pluss mul oli ta vale number ja ta ei oodanud mind täpselt väljumispaiga ees), siis paanikas jõudsin ma juba Leho sõnade järgi “terve Eesti üles äratada”, aga lõpuks ma ta leidsin. Kell oli südaöö ringis, väljas oli nii soe, et pani kohe higistama ja 20 minutiline trammisõit tegi asja veel hullemaks .. ah jaa, ja kui ma veel kuuslin et ma pean oma 21 kg kohvrit neljandale korrusele tassima kitsatest treppidest, siis ma mõtlesin küll, et enam nagu hullemaks ei saa minna.. aga näedsa elasin üle..
Järgmine hommik magasin kella 9-10neni, sõin hommikust, rääkisime Brigitt’iga(YFU endine vahetusõpilane, kelle pool ma ööbisin) maast ja ilmast, kuni mu hostema helistas ja ma pidin rongile minema. Kui ma tavaliselt võtan isegi väikesele reisile mineku puhul kaasa terve hunniku asju, siis seekord otsustasin ökonoomne oma kohvrisoleva ruumiga olla, ja ei võtnud näiteks mitte ühtegi jalanõud, peale jalasolevate saabaste kaasa.. See kord oli see üks suur viga.. Väljas ~32 kraadi ja kõrvetav päike, 20min trammisõit, 30 minutit rongini ja täpselt sama, mis Ann-Margitilgi juhtus: ooteruumis(konditsiooniga) ja väljas varju käes- mitte ühtegi vaba kohta.. Eks siis midagi, päikese kätte! Kui ma lõpuks oma “teise koju” jõudsin, siis tunne oli täpselt sama, mis enne lahkumist.. ja kui ma kuulsin nii palju sellest, kuidas inimesed mind päriselt igatsesid, siis meele tegi ikka härdaks küll..
Õhtul sõime perega borši suppi ja sõime kilu võileibu. Peale õhtusööki saime sõpadega kokku, isegi peale nii lühikest aega eemalolekut tundsin ma neist puudust( mis ei tähenda muidugi seda, et ma oma eesti sõpradest ei tunneks) ja mul oli rõõm neid taaskord näha, ja neil mind ka:). istusime rahulikult ja peale südaööd läksime koju.
(Neljapäev ja reede meil kooli polnud, kuna meil oli püha nimega Ascension, religiooniga seotud) Neljapäeval käisin hostvanematega Coline’i ristiema ja ühtlasi ka hostide hea peretuttava sünnipäeval. Ja õhtul käisime korra väljas ja hiljem olime B-i juures.
Reede hommikul sõitsime perega Luzerni (üks külastatumaid linnu maailmas), kuhu ma kunagi olin avaldanud soovi minna. Tegime nö kesklinnale tiiru peale, käisime söömas, natuke poodides ja istusime jõekaldal luikesi ja parte söötes. 9 ajal läksin sõpadega ühele konsale ja 12 ajal langesin ma väsinuna voodisse.
Laupäeval veetsin ma on päeva koduaias lugedes, kodutöid tehes ja päevitades..(kolmapäevast kuni eilseni on temperatuur ulatunud 30 kraadini) Õhtul tegime L-iga pikema jalutuskäigu jõe äärde..
Pühapäeval käisime perega (v.a hostema, kes töötas) ja L-iga järve ääres. Ja kuna vesi oli üpriski soe ja kuumus tappev, siis loomulikult ei keelanud ma ennast vette minemast.
Esmaspäeval koolis oli tore leida eest enda klassikaaslased, keda polnud juba nädal näinud(mis tundub mulle siiani nii pikk aeg). Kõik olid nii armsad ja nali läks lahti juba esimese 5 minutiga. Hinnetest nii palju, et füüsika eksam, mida ma ABSOLUUTSELT ei osanud, sain 3,4.. ja hispaania töö, mis meil eile oli( ja millest mul õrna aimugi polnud) 4,6..
Neljapäeval on meil suur eksam matemaatikas terve aasta materjali peale ja suuline eksam inglise keeles.. YESS!
Õhtul on rootsipoisi bändi konsa Bulle’is. Laupäeval on L-i,B ja M-i suur sünnipäeva pidu ühes renditud majas, kohale on tulemas 60-70 inimese ringis nii et tõotab vägevvv tulla. (Püüan pilte ka panna, aga hiljem)
JAA, Eesti!
Viimastel nädalatel on palju juhtunud, aga kuna ma unustasin oma arvutilaadija Eestisse ja uue muretsemisega või vana kätte saamisega läheb aega, siis ma ei tea kuna ma jõuan siia midagi kirjutada… (sest mu hostide arvuti on kõige aeglasem maailmas)
pealkirjata
Ma tegelikult ei hakka vabandama, miks ma jälle pole blogi kirjutanud pikka aega, sest see on lihtsalt paratamatus… loodan, et saan andestust!
Üle-eelmisest nädalavahetuses nii palju, et reedel peale kooli-baar, õhtul- baar, nagu ikka kombeks. Laupäeva pärastlõuna veetsin L-i seltsis ja õhtul läksime perega restorani sööma Maxime’i(mu hostvend) lahkumise puhul. Lahkus ta siis pühapäeva hommikul kell 5 ja nii kurb oli. Muidugi selle pärast, et ta ära läks( ma olen kindlasti seda juba ka enne maininud, aga vot see poiss on klass!! ), aga teine põhjus oli see, et mõtted läksid enda peatse lahkumise peale.. Tagatipuks, pühapäeval oli YFU piknik(pr.k. osas õppivatelevõpidele), kus ma pidin veel samasisulist juttu kuulama.. aga siiski positiivne külg oli see, et ma nägin MANNI (ja tõesti mul oli silmi, kõrvu.. ainult tema jaoks) ning muidugi ei jätta ma ka toitu mainimata 
Peale koju jõudmist valdas mind mingi nutukriis, aga leidsin tuge oma kallite hostvanemate ja L’i toel.. sai kergem!
Eelmine kooli nädal möödus rahulik, hindeid ei saanud, KT-sid polnud, kuigi siiski enamus õhtuid veetsin enda uurimistöö kallal nokitsedes, või võiks öelda, et tegemises, sest nagu ikka ma jätan kõik asjad viimasele hetkele.. aga valmis ma ta sain ja tuli täitsa hea teine ja midagi muud märkimisväärset nagu lisada pole. Aga, aga.. viimaks toimus meil soirée humoristique (kujutab siis endast meie õpetajatepäeva laadset asja, ainult on tegemist oli u. 2 tunnilise näitetükiga),mis oli lükkunud erinevatel põhjustel edasi kuni 1.maini, eelmise reedeni. Peale kooli käisime kõik kodust läbi, siis sain kokku B-i, L-i ja E-ga, ostsime grilli jne ja siis läksime metsa ühele lõkkeplatsile grillima.. Meid oli nii 25 kandis (nii “vanad” kui noored) nagu tavaliselt Tonnos. Grillisime, tegime nalja ja varsti hakkasime kooli poole liikuma, kes autoga, kes jala.. Etendus oli väga naljakas (isegi mulle, kes ei teadnud enamus õpetajaid), aga kuna ma tegelikult olin näinud ka eelmise aasta oma(mis oli 1000x parem, nii süžee poolest kui ka ilmselt selle pärast, et ma tundsin enamusi, nö “vanu”), siis oli mul rohkem aimu, kes on kes.. Peale seda liikusime kõik Ebullitioni poole. Kuna muusika oli jama, siis erilist muljet mulle see pidu küll ei avaldanud( aga see ei tähenda seda, et ma seda õhtut ei loeks lihtsalt sümpaatsete alla) .. ja lõpp kokkuvõttes olin ma enda koduvõtmed koju unustanud, seega ma pidin minema Pascali juurde ööseks, kes elab teises linnaotsas.. jaa tore!
Laupäeval oli tappev väsimus, aga magada ei tahtnud/suutnud. Päeva veetsin lugedes, telekat vaadates, siis käisin korra L’i juures, õhtul ta korra minu juures ja mu päev lõppes kell 10 õhtul, kui ma rampväsinuna voodisse langesin.
Pühapäeval käisime perega Morat’i järve ääres. Alguses tegime linnale väikse tiiru peale- seal oli väike linnalaat(pole seda enne Šveitsis kohanud) ja nii “Eesti”oli .. Peale seda võtsime paadi, sõitsime teise järve otsa ja tegime 2.5 tunnise jalamatka läbi. Poole tee peal peatusime, läksime vaateplatvormi peale, istusime maha ja tegime väikse pikniku.. Kõik oli nii perfektne tol hetkel ja hakkas kurb, et pean kõik selle ilusa, mis mul siin on, maha jätma… teisest küljest tahan ma juba oma koju, oma PÄRIS koju naasta …
vaheaeg!
Teine vaheaja pool möödus ilma vanemateta=sõbrad külas ja palju toitu! Nädal oli rahulik ja midagi huvitavat mul nagu väga jutustada pole, Pühapäev: õhtul käisime Toni juures.
Esmaspäev: päeval lugesin, võtsin päikest, mängisime pingpongi, sõime minu juures Livioga ja õhtul Pascali juures.
Teisipäev: sõpradega, hiljem õhtusöök minu juures ja hiljem väike party(EESTLASED olid isegi kohal).
Kolmapäev: Birgit minu pool, õhtul oli hostvennal väike istumine sõpradega, meie olime samal ajal Buro’s, vaatasime jalgpalli B,L’i ja rootsipoisiga.
Neljapäev:2-04(minu klass) klassipidu
Reede: Sõime L’i ja B-ga õhtust minu pool. Hiljem tuli Karl siia. Tonno, Pot!
Laupäev: Koristasin maja, lugesin ja õhtu veetsin koju. Öösel tulid hostid.
Pühapäev: Hostidega.
Ja söögi kohta ütlen nii palju, et ma sõin nädala otsa kõike seda, mida hing ihaldas- pitsa, 2xmakaronid(Paviljoni omad, mida ma armastan), 2x pasta corconzola-basiiliku kastmega, värske kurgi-tomati-hapukoore salat, ja iga hommik(v.a 2x) omlett ja maasikad!!
Pühapäeva õhtul oli väga kass, sest üldse ei tahtnud koooli minna. Aga nagu ka kõik eelmised korrad, kui ma seda öelnud olen, siis ka see kord oli esmaspäeval koju lõunatama minnes tuju megaaa.
Hinnetest nii palju, et keemias 5.3(praktiline töö) ja matemaatika kt 3…
Ahjaa, olin väga rahul, et Les agres (eelmine valiksport, mis ma tegin) said läbi mu jaoks, aga vara hõiskasin. Hetkel on mul siis selline asi, nagu expression corporelle. Ma ei oskagi seda nüüd kuidagi otse tõlkesse panna, aga phmtselt pead sa kasutama keha(liigutusi) enda väljendamiseks.. Täna mängin näiteks, et olen puu. Jaaa, tore!! või mitte.
Kirjutan siis kohustuslikus korras jällegi, kuna on tulnud kaebusi blogi puudumise kohta…
Eelmine reede ehk siis viimasel koolipäeval enne vaheaega saime oma ”anthologie poétique”d kätte, ja tohotoho hinne oli 4.9 ja õpetaja oli väga rahul:) hoolimata isegi sellest et minu preface oli pool lehekülge lühem kui teistel.
Õhtul läksime siis Brice’i ja Livioga 2-06 klassipartyle. Ütleme nii, et ma tundsin paele B ja L’i vaevalt 5 inimest(“salut, ca va?” tasemel) ehk siis väga veider oli, kuigi õhtu lõpuks oli see number “5″ siiski kasvanud. Mingil hetkel käis peast läbi mõte ”Tonno, tu me manques”, aga lõpp kokkuvõttes veetsin siiski üpris toreda õhtu.
Laupäeva hommikul kell 10 oli klaveritund (Coline palus mind mängima temaga ühte ansamblilugu ja kätte oli jõudnud aeg, et mängida tema klaveriõpetajale ette). Tunni lõpus palus õpetaja mängida mul midagi, ja noh Mann juba teab, mida ma mängisin… eks ikka Rott Robit hehe. Ja õpetaja oli nii vaimustuses, et palus mul seda peatselt tuleval kontsertil mängida. Pärastlõuna veetsin ilmselt Li ja B seltsis, ei mäleta. Õhtul võtsin rongi 8 ajal Fribourgi et kokku saada Carliga ja minna rootsi poisi bändi kontsertile( The Blues Brothers’i cover). Kontsert oli üli hea, kuigi väsimus ja Transfo’s valitsev liigsuitsetamine(=õhupuudus) ei teinud kontserti nautimist küll sugugi lihtsamaks. 1 ajal võtsime Karliga kebabi ja läksime tema poole(emme ära muretse, ma magasin kõrvaltoas). Ärgates oli mul täpselt nii palju aega, et öelda tere Karli hostidele, kui juba helises uksekell. Mu hostid tulid mulle järgi, sest me läksime hostisa vanemaid vanadekodusse vaatama. Pärastlõunal tagasi Bulle’i jõudes käisime Tonnos tunnikese ja õhtul käisime naabripoisi juurdes babyfooti mängimas.
Esmaspäeva pärastlõunal olime suure kambaga pargis (eks ikka minu algatusel) ja 4 aegu läksin Coline’iga kinno. Õhtul babyfoot naabripoisi juures. Teisipäeval olime terve päeva perega Lausanne’is, käisime vanatädisid vaatamas ja järve ääres jalutamas. Kolmapäeval käisin Europa Parkis(hostvenna, naarbipoisi ja kahe teise naabripoisiga), mis oli täiesti lõpp kui coooool. Koju jõudes polnud mu riided just kõige kuivemad ja kael oli valus, aga kõigest hoolimata oli super! Ahjaa, unustasin juba mainida, et ilmad on väga head= vähemalt 20 kraadi ja päike. Ehk siis neljapäeval otsustasin natuke päikest võtta ja ega piisas vähesest, et ennast natuke juba ära kõrvetada. Pärastlõuna veetsime rootsipoisi ja Evaga pargis. Õhtul käisime babyfooti naabripoisi juures mängimas ja pärast olime veidi aega Tonnos. Rahulik. Reede õhtul käisime Buro’s konsal, aga mõttetu oli. Eile õhtul käisin naabripoisiga globul’is, mis oli ülerahvastatud, ja eriti just ossidest. Igalt poolt olen kuulnud( isegi hostemalt) seda, et inimesed 50 km raadiusest tuleb kluppi just siia, sest peod on väga head ja kindlasti tuleb üks kord ära käia. Ma ei olnud üldse vaimustuses, ma ei tea kas see oli muusika, purjus inimesed või viga on minus, loodan siiski, et mitte… Ma arvan, et eesti mõistes on see midagi Atlantise taolist..
Täna hommikul kell 10 käisime kirikus messil. Ja õhtul lahkuvad mu hostid Rooma, kuhu mina ei saa kaasa minna(religiooniga seotud reis). Aga kõige vanem hostvend ja ta tüdruk on mulle nädala aega seltsiks, ehk siis olge mureta. Õhtul toimub Toni pool väike istumine, aga muidu edasisi plaane ei tea. Tean seda, et Figaro pulm tuleb läbi lugeda! (ja Leho sinu rõõmuks, ma PÜÜAN alustada Proustiga)
tsau!
Möödunud nädalavahetusest.. nagu eelpoolgi mainitud , siis reedel oli Yanni lahkumispidu (väike muudatus…. Pascal läheb alles 2 kuu pärast asjaolude sunnil). Õhtul läksime suhteliselt varakult juba Tonnosse, ning peagi läksin ma Karlile vastu( kes veel ei tea, siis Carl on ilus vahetusõpilane Rootsist), kes veetis reede-laupäeva minu juures. Kõik olid temast vaimustuses ja üldjoontes veetsin toreda õhtu. Laupäeval ärkasime lõuna paiku, sõime ja rääkisime niisama juttu pereringis. 3 aegu läksime linna, kus ühines meiega ka Livio. Käisime kohvikus ja siis läks Karl koju. Õhtul käisime L-i, B-i ja Evaga hokimatši ülekannet Tonnos vaatama ja siis koju. Rahulik.
Kuna hetkel on mul käsil viimane nädal enne 2 -nädalast vaheaega, mis tähendab omakorda hunnikute viisi koduseidtöid ja mõned kt-d, siis pühapäeva veetsin ma kooliga tegeledes..
Täna käisime peale kooli baaris, kuna üks klassiõde lahkub Austraaliasse 6-eks kuuks.
Kooli kohta nii palju, et füüsikas sain 5.5, wowww( kodune töö+praktline töö). Bioloogia ja keemia kt- 3. Sellel nädalal ootab mind veel ees muusika ja matemaatika kt.
Neljapäeva õhtul on plaan minna Burosse ühele kontserdile. Reedel on paralleelklassi klassipidu, kuhu ma, B ja L oleme kutsutud. Laupäeval on rootsi poisi bändi kontsert Fribourgis, kuhu me Evaga plaanime minna, ja Birx tuleb ka ilmselt. Ja hetkel ei oota ma muud kui vaheaega!!!
Kui terve eelmise nädal arvasin, et kevad ongi kohal, siis oh ei, eile hakkas meil lund sadama, jess. (Ainuke positiivne asi selle asja juures on see, et ma ei pea sundima ennast igal õhtul jooksma hetkel, heh)
Oma viimase aja tegemistest siis… Eelmise koolinädala kohta ma suurt midagi ei mäleta, kui, et teisipäeval peale kooli lubasin rrrepublic tsekkiga kokku saada, võtsime väikse pikniku ja läksime parki istuma. Neljapäeval käisime Livioga rattaga sõitmas, nautisime ilust ilma ja loodust. Reede pärastlõunal tunde ei olnud, kuna käisime vaatamas tantsu etendust. Algul suhtusin ma suhteliselt skeptiliselt sellesse, aga lõpp-kokkuvõttes avaldas muljet… Peale seda läksime kõik baari, istusime veidi ja peale seda võtsime Brice, Livio ja naabripoisiga kebabi tee pealt ja läksime naabripoisi juurde babyfooti mängima. Õhtul käisime Brice’iga korra mu klassiõe sünnipäevalt läbi ja siis Tonnosse.
Laupäeval käisime perega viimast korda suusatamas. Kõrgemate pistide peal oli lumi jääs(+ uskumatult tugev tuul) ja madalamal oli liiga sula. Pluss ei saa mainimata jätta mägiteed, mida me sõitsime, et jõuda stationini. Mul oli päris kaua halb olla sellest….
Õhtul läksime Livio ja Evaga Tonnosse, varsti tuli rahvast juurde, aga vaikne oli. Istusime veidi ja läksime koju.
Pühapäeval oli mu hostisa sünnipäev=pikk 5 tunnine lõunasöök.Peale “sünnipäeva lõunasööki”, 5 aegu, läksime Brice’i, Livio ja Evaga parki. Ilm oli nii ilus ja soe. Ja nii tore oli. Nalja sai oi kui palju, aga sai ka räägitud tõsisematest asjadest. Nii kahju on tegelikult ära minna 
Selle nädala kohta mul midagi erilist märkida pole. Rahulik, kt-sid pole. Reedel on Yanni ja Pascali lahkumispidu ja rohkem nädalavahetuse plaanidest ei tea.
